Pildid filmilt - tuleb peatselt lisa

http://www.flickr.com/photos/kulm/sets/72157631548250110/

Pilte

       Mõned telefoniga tehtud pildid, "päris" fotod tulevad kunagi kui tagasi olen.                                  



                                                Käisin mägedes jalutamas

Teel Viini

Päikeseloojang lossivaremetelt.

 Vahel ikka käisime Pushpadeviga maya lõbusid nautimas

Pepa ronimas lossivaremetel

Praha

Praha 2

Pushpadeviga enne Viini sõitu.

Hari Om!

Tere kallid sõbrad! Viimased päevad on olnud üsna sündmusterohked. Nimelt kohtusin eile Guru Swamijiga. Päev algas üsna tavaliselt.. Lõikusime karmayogidega köögis õunu kui äkki astus sisse Pushpadevi ning hõikas: „ Swamiji maandus just Viini, täna õhtul kell 5 Satsang Viini ashramis“. Kõik olid rõõmust ja ärevusest hetkeks sõnatud. Mõtlesin.. nii nii, Mahaprabhuji tõesti vastas meie palvetele. Kella kahepaiku kogunesid kõik Ashrami väljakule: kõik soovijad organiseeriti autodesse ning asusime teele. Käiku läksid kõik ashrami autod, kuna Gurut tervitada soovijaid oli mõistagi palju. Jõudsime viini pisut enne viit ning istusime mediatsioonisaali maha ja algas ootusärev ja rõõmus ootamine bhajansite laulmisega. Inimesi saabus kõikvõimalikest ümberkaudsetest riikidest: Ungarist, Horvaatiast, Sloveeniast, Tšehhist, Slovakkiast ja Jumal teab kust veel :) Inimesi aina kogunes ja kogunes kuni lõpuks oli saal puupüsti täis. Ja siis ta tuli: pisikene oranzis rüüs habemik astus saali. Inimeste näod särasid rõõmust:) Olin nii ärevil, et peopesad muutusid higiseks ja süda tahtis rinnust välja hüpata:) Swamiji istus oma tooli ja tervitas meid. Järgnesid bhajansid ja kõik võtsid järjekorda, et tervitada Swamijit. Inimestel oli kaasas kõikvõimalikku prasadi- enamast maiustused ja lilled. Võtsime Pushpadeviga ka järjekorda oma cashew pähkiltega. Läksime Swamiji juurde koos ning kui olime kummardanud küsis Swamiji Pushpadevilt tema ema kohta ning mulle vaatas otsa ja ütles: „hari om“. Tema pilk oli väga soe ja särav. Tervitamine võttis üsna kaua aega kuna inimesi oli väga palju. Pärast tervitamist rääkis Swamiji kui tore tal on kõiki jälle näha ning kui oluline on kohtuda näos-näkku. Kuna olime Austrias, siis rääkis Swamiji enamasti saksa keeles - ühesõnaga sain treenida oma oskusi ning üritasin nii palju kui võimalik automaatselt inglise keelde tõlkida ja kirja panna, et pärast teistele ka infot jagada. Ma ei jõua hetkel siia kõike kirja panna, aga põhipoint oli see, et me ei tohiks lasta oma elupuud lõigata oma mõtete poolt ning me peaksime õppima loomadelt kuidas koos elada. Tarkus ühendab, ignorants eraldab – seega peaksime kandma tarkust edasi nii palju kui võimalik ja teadvustama enda osa meie keskkonna ja planeedi kaitsmises. „OLE see muutus, mida sa tahad näha“ - Gandhi. Võta vastutus, astu samme, et muuta seda maailma kas või natukenegi paremaks – igaüks saab teha kas või natukene. Me ei tohi jääda lootma riigi või valitsuse peale – nõnda ei saagi kunagi midagi paremaks muutuda. Igaüks meist vastutab meie ühise kodu eest.

Swamiji rääkis oma aastast, mis oli täis reisimist kõikvõimalikesse kohtadesse, et osaleda konverentsidel vihmametsade kaitseks, istudada puid, levitada yoga õpetusi ja nii edasi. Swamiji näitas meile ka videoklippi ÜRO konverentsist Rio + 20, kus olid käsitlemisel kõikvõimalikud jätkusuutliku arengu teemad. (http://www.uncsd2012.org/ ) Kõik see pani mind mõtlema, et mida ma ise teha saaks,et kuidagigi panustada jätkusuutlikusse arengusse. Tekkis mõte, et kuna sügis on puude istutamise aeg, siis võiks võtta kamba kokku ja minna puid istutama. Huvitaval kombel sain just täna hommikul selle teemalise meili .. nimelt on Tartu lähedal üks talu ja selle talu peremees kirjutas, et tal on heinamaad, kuhu saab puid istutada ja samuti on tal palju istikuid. Seega kui soovite ühineda või kui kellegil on mõni parem idee kuhu saaks istuda (näiteks äkki kellegil teist on endil mõni koht vms) , siis andke mulle palun teada: edith.soot@gmail.com . Oleks eriti vahva kui saaks mõne puu mõne sõbra aeda või maale istutatud :)

Pean hektkel küll lõpetama, kuid õhtupoole proovin veel ühe postituse vorpida.

Üks oluline mõte veel - aitäh teile, kallid sõbrad! Mul on südamest hea meel, et saan alati julgelt väita, et vot sõpradega on mul tõesti meeletult vedanud. Olete mulle väga kallid! Hari Om !

Esimene reis Viini ..

Nõndaks.. üleeile lõunasöögilauas tuli Sīta meie juurde ja küsis ega me ei tahaks äkki sõita Viini Jasraji hüvastijätu satsangile (nimelt oli see viimane satsang Jasrajiga euroopas - Jasraji läks tagasi Indiasse). Mõtlesime Pushpadeviga , et miks ka mitte ja nõnda asusimegi pärastlõunal Viini poole teele. Läksime kuuekesi väikese ashrami bussiga. Teekonna edukaks kulgemiseks lugesime mantra ning Sīta pani Bhajansid cd mängijasse ja tegi lauluga otsa lahti. Viini jõuedsime kuskil 2,5 tunniga ning sõitsime otse Viini yoga keskusesse. Hetk pärast siseinemist tuligi juba Jasrajpuri mediatsioonisaali ning alustasime Satsangiga. Ausalt öeldes oli atmosfäär Viinis hoopis teistusugune kui Strilkys või Prahas. Inimesed olid kuidagi väga vaoshoitud ja tagasihoidlikud.Väga vähesed inimesed lausid kaasa – enamus lihtsalt istus silmad kinni ja kuulas. Isegi muusikud olid tükkmaad romantilisemad ja õrnemad. Taustaks mängiti leebelt kitarri ning ainuke inimene, kes trummi mängis oli meie Uroš. Vaatamata sellele mõnevõrra kummalisele atmosfäärile oli Satsang siiski imetore. Jasrjaji rääkis meile toreda loo sellest, kuidas praktiseerides on meid alati ootamas kuskil veel väärtuslikumad ja paremad kogemused ning seega tuleb alati edasi püüelda ja hoida meeles, et alati saab minna paremaks. Ta tõi näiteks loo ühest mehest, kes käis metsas puid raiumas, et perele leiba teenida ning igakord kohtas oma teekonnal mediteerivat yogit ning andis talle au. Yogi andis mehele nõu, et nurga taga on maa sees peidus palju vaske, andis mehele kindlad instruktsioonid ning mees läks ja hakkas kaevama. Mees leidiski vase ja viis selle linna, et pere üleval hoida. Kuna aga vask oli väärtuslikum kui puu, siis ei tulnud ta enam nii tihti metsa yogi juurde. Mõne aja möödudes läks mees tagasi metsa ning kohtas uuesti yogit. Yogi ütles, et kui ta läheb järgmise nurga taha, siis sealt leiab ta hõbeda kaevanduse. Mees usaldas yogit ja toimis nõnda. Ja tõepoolest, järgmise nurga taga oligi hõbedat lademetes. Kuna aga hõbe on väärtuslikum kui vask, siis nüüd sattus mees veel harvemini metsa. Igaljuhul üks kord kui ta jälle metsa tuli, et hõbedat kaevandada, siis kohtas ta yogit, kes ütles talle, et tegelikult on järgmise nurga taga veel parem koht: kullakaevandus. Mees mõtles, et tegelikult tal ju pole seda kulda vaja kuna hõbedast on rohkem kui küll, aga otsustas siiski usaldada yogit. Nüüd elas mees väga hästi: rikkust oli küllaga ning pere õnnelik. Kui ta järgmine kord metsa sattus nägi ta jälle yogit, kes ütles talle, et järgmise nurga taga on midagi veel väärtuslikumat. Ja nii oligi – seekord siis teemantid. Teemantitest ei saa küll midagi rohkem väärtuslikumat olla, mõtles mees ja oli väga õnnelik. Nüüd aga ei sattunud mees enam peaaegu üldse metsa või kui sattus, siis väga harva ning enamasti polnud tal aega, et yogit teretada. Möödusid mõned aastad ja mees läks metsa, et teemanteid kaevandada ning samas vanas kohas kohtas ta uuesti yogit. Seekord ütles yogi, et tal on varsti aeg siit ilmast lahkumiseks ning enne tahab ta mehele veel viimase juhtnööri anda. Ta andis mehele täpsed kordinaadid järgmise varanduse leidmiseks. Seekord oli mees kindel, et teemantitest ei saa midagi väärtuslikumat olla, kuid otsustas siiski usaldada vana tarka ning asus teele. Veendumaks, et oli järginud juhiseid õigesti vaatas mees ringi ning nägi väga ilusad iidset puud. Mees otsustas istuda puu alla, et pisut puhata. Kohe kui ta oli puu all istet võtnud sai ta imeilusa sügava mediatsiooni kogemuse osaliseks. Ja tõepoolest – mees tundis midagi sõnuseletamatult kaunist ja väärtuslikku ning mõistis lõpuks, mida yogi talle püüdis õpetada. Sellest hetkest peale käis mees väga tihti metsas iidse puu all istumas ja mediteerimas ning elas väga õnnelikult. Selline lugu siis :)

Kuna Jasrajpuri pidi jõudma lennujaama, siis lõppes satsang Viinis üsna varakult. Jätsime Jasrajiga hüvast ning asusime kohe peale satsangi lõppu tagasiteele. Tagasitee kulges samuti viperusteta ning ashrami jõudes olin nii väsinud, et langesin kohe sügavasse unne.

Mis siis veel.. Paktilisemast poolest nii palju, et ostsin täna piletid Eestisse tulekuks ära. Saabun Tallinnasse 6. septembri öösel pisut enne ühte. Seega – ootan öömajapakkumisi:) Hoidke kõik siis pöialt, et Swamiji tuleks kindlasti enne kui ma lahkun, eks!

Ahaa ja selline asi ka, et kui kellegil on olemas film Milarepast, siis ma vaataks heameelega selle üle. Täna rääkis Gajanandi meile lõunasöögilauas loo Milarepast ja tema õpetajast, kes tõi budismi Tiibetisse ning sellega seoses tuli mul meelde see film ning tekkis isu seda uuesti vaadata, kuna mäletan seda üsna ähmaselt. Aga hüva.. kõike ilusat ja head teile, kallid sõbrad ! Kohtume varsti!

Pilte

Rõõmus mina Praha vanalinnas

Praha metroo

 

Jaapani Buddha 12-13 saj

Hiina Boddhisattva 5-6 saj

Prahast

Nõnda.. saabusin täna hommikul tagasi ashramisse pärast väga kihvti puhkust Prahas. Jõudsime Puspadeviga (Daniela) pealinna reede hommikul ning esimese asjana võtsime jalutuskäigu lossi juurde. Linn meeldis mulle esimesest silmapilgust,  vanalinn on meeletult kaunist arhitektuuri täis ning samuti on linnas väga palju rohelust suurte parkide näol. Pärast jalutuskäiku vanalinnas läksime õhtusöögile  Daniela venna Filipi ja tema tüdruku Lenkaga.  Õhtusöök leidis aset taimetoidu restoranis " Maitrea. Buddha with a clear head" Ausalt öeldes pole ma kunagi varem nii mõnusas restoranis einestanud. Kõik alates menüüst sisekujunduseni oli lihtsalt super. Sisustus ja koha nö filosoofia on inspireeritud budismist. Restorani seinu kaunistavad sanskritis mantrad  " om mani padme hum" ning tankad, millel on kujutatud erinevad tara'd ja boddhisattvad. Menüüs on isegi traditisooniliste  Tšehhi toitude  vegan versioonid ning samuti india, hiina, jaapani toidud. Ja mis kõige olulisem - kogu selle meeldiva menüü ja atmosfääri juures on hinnad väga soodsad. Kui satute Prahasse, siis soovitan väga seda kohta külastada http://www.restaurace-maitrea.cz/en/ Pärast õhtusööki jalutasime pargis ja vaatasime päikeseloojangut. Praha juures on väga tore see, et linnas on  palju ilusate vaadetega kohti,  kuna linnas on palju mägesid.
Laupäeva hommikul võtsime väikese seltskonnaga ette jalgrattamatka,mille eesmärgiks oli mulle näidata erinevaid parke ja vaatamisväärsusi. Sõitsime kokku kuskil 24 kilomeetrit. Ja tõesti - selle matka ajal ma  lihtsalt armusina sellesse linna. Mitmed ilusad suured rohelised pargid, mis meenutavad pigem koguni metsa ja see kõik keset suurlinna! Pärast sõitu käisime mõningates vaatetornides ning õhtusöögiks kautsuti meid Filipi ja Lenka juurde. Filip valmistas meile traditsioonilise Tšehhi roa, mis koosnes halusky'test ( kartulist ja jahust pisikesed pallid), lambajuustu ning suitsu-tofu ja hapukapsaga. Väga maitsev toit ! Võtsin  Filipilt retsepti ning kui tagasi tulen, siis proovin teile ka halusky'd vamlistada. Pärast õhtusööki laulsime Aratit (palve) ning esitasime Danielaga mõned bhajansid, mida me ashramis harjutanud olime.
Pühapäeval läksime Daniela sõbranna juurde lõunale ja pärast seda kogu kambaga jõe peale vesiratastega sõitma. Vesiratta sõit oli väga kihvt : väga ilusad vaated vanalinnale. Pärast seda läksime galeriisse, kus oli väga kihvt näitus iidsest Aasia ja Kreeka-Rooma kunstist. Eriliselt tähelepanuväärne oli Hiina budistlike skulptuuride näitus  ning Tiibeti ja Jaapani budistlik kollektsioon, Õhtul läksime Praha yoga in daily life keskusesse, kus leidis aset eriline Satsang, kuna Jasraji tuli selleks puhuks Prahasse. Satsang oli justkui suguvõsa kokkutulek: kõik tuttavad näod Strilky seminari ajast ning üllatusena saabusid ka meie ashrami swamid Gajanand ja Parvati. Jasraji oli väga tore nagu ikka ning mingi hetk helistas ka Swamiji skype'ga ja ütles meile, et ta tuleb Strilkysse "varem kui me arvame" :)
Esmaspäeval võtsime ette veel mõned kohustuslikud vaatamisväärsuste külastused ning samuti kohustuslikud einestamised Daniela sõpradega. Õhtul aga võtsime aja maha ning läksime basseiniäärde peesitama. Aeg Prahas oli väga tore ja Daniela pere ja sõbrad olid minu vastu väga lahked . Tagasiteel Strilkysse avastasime Danielaga, et tegelikult oli neli päeva Prahas rohkem kui küll ja ootasime juba väga saabumist tagasi ashramisse askeesi ja vaikusesse.
Ahjaa.. pühapäeval oli väike tähtpäev. Nimelt olen nüüdseks  kuu aega  olnud liha -, muna - ja alkoholivaba ning ausalt öeldes olen sellega juba nii harjunud, et väga hästi enam ette ei kujuta, et peaksin üldse kunagi liha sööma või alkoholi jooma. Eks näis..liha koha pealt olen sada protsenti veendunud, aga  rohkem ei tahaks siin avalikult lubadusi anda - pärast on teil hea nokkida ja torkida :) (mitte, et te seda niikuinii ei teeks :)

Aga heaküll.. pean hetkel lõpetama, kohe on Satsangi aeg ja üks bhajan vajab veel harjutamist. Kõike head teile, kallid sõbrad !

MANVĀ DHĪRE DHĪRE ...

...CĀL GAGANA GHAR CAṛHNĀ RE BHAI - „ Mu meel kulge rahulikult, aeglaselt otseteed edasi." -sedasi algab üks bhajan, mis kuulub minu lemmikute hulka. Bhajani autor on Mahapraphuji, suur India Yogi – Guriji ja Swamiji õpetaja.

Alusutuseks vabandan, et pole leidnud aega postitusteks. Viimane nädal kujunes kuidagi väga tihedaks ja lihtsalt kuidagi ei õnnestunud rahulikult maha istuda ja mõtiskleda. Mis ma siis vahepeal huvitavad kogenud olen ? Kõigepealt räägiks pisut seminarist, mis just lõppes. Seminari ajal oli minu kohustuseks osutada Jasrajpurile sevat, hoolitsedes loengute ja satsangide ajal tema vee eest. See oli äärmiselt tore kohustus, kuna sain osaleda kõikidel tema loengutel ning samuti oli Jasraji teenindame mulle suur au. Tegemist on tõeliselt targa ja meeldiva õpetajaga. Mis teemad siis loengute ajal üleval olid ? Swamiji pani Jasrajile südamele rääkida Mahaprabhuji bhajansite tähendusest ning samuti „Lila Amritist“ ( „Lila Amrit“ – tõlkes võiks olla „jumalik mäng“) . Lila Amrit on raamat, mis on kirja pandud Mahaprabhuji õpilase Guriji poolt. Tegemist on väga huvitava biograafiaga, kuhu Guriji on kirja pannud oma kogemused Mahaprabhujiga ning kogunud ka lugusid Mahaprabhuji õpetaja Devpuriji tegemiste kohta. Satsangidel räägiti nendest lugudest ning Jasrajpuri lisas omapoolseid kommentaare . Samuti rääkisid nii Jasrajpuri kui Yogesh oma koegemustest Püha Gurijiga – nende lugude hulgas oli ka ikka väga lahedaid ja uskumatuid seiku.

Loengutel keskenduti Bhajnsitele ning samuti räägiti ka mantratest. Eriliselt jäi mulle meelde loeng Gayatri mantrast, mis kõlab järgmiselt:

OM BHŪR BHUVAH SVAHĀ

TAT SAVITUR VARENYAM

BHARGO DEVASYA DHĪMAHI

DHIYO YO NAH PRACODHAYĀT

GAYA tähendusest: kaitsma, vabastama, elu. Samuti laulma, tähistama. See mantra kaitseb selle lauljat ning meie Maad. Gayatri mantra on üks vanimaid mantraid üldse (tuhandeid aastaid vana) ning selle kohta öeldakse, et Gayatri mantra on Veedade ema ehk nende looja. Mantra kõnetab päikest valguse allikana ning päikest on siin mõeldud eelkõige kui ülimat olendit. Gayatri mantra toob teadvuse pimedusest valgusesse ning muutub linnuks, kes toob endaga surematuse nektari. Mantra 24 silpi tähistavad 24 pühakut. Mida head Gayatri mantra meile veel toob? Entusiasmi, postiivset aktiivsust, õilsad mõtted, kaastundlikkust ja teravdab intellekti. Gayatri mantrat on parim lausuda ajal, mil päev muutub ööks (päikeseloojangu paiku) , keskpäeval kui päike on kõige kõrgemal ning kui öö muutub päevaks (päikesetõus). Gayatri on parim mantra negatiivse karma lahustamiseks. Mantra on täis valgust ning puhastab meie meelt :)

Mis siis veel.. Suur seminar sai läbi ja nüüd on siin kuidagi veidralt tühi. Isegi mõned Ashrami töötajad on hetkel pisikesel puhkusel. Ausalt öeldes igatsen pisut kõiki neid inimesi.. see energia, mis Satsangidel kiirgas kõikidest nendest inimestest– see oli lihtsalt vapustav! Ashram oli täis elu ja rõõmu. Hetkel on aga olukord selline, et esmaspäeval algas üks väike joogalaager (kuskil 15 osalejat) ning kuna peaaegu kedagi pole, siis on meil igasugu uusi töökohustusi. Teeme kõike alates nõudepesust Satsangide ettevalmistamiseni. Enamiku ajast veedan ma koos Pushpadeviga bhajanseid harjutades või tööd tehes. Ja jah – ma harjutan kõvasti bhajans'eid. Üleeile oli meie esimene etteaste Satsangil ning täna kohe varsti teine :) Vabadel hetkedel hiilime Pushpadeviga Khatusse, võtame harmooniumi ja harjutame. Algus oli küll pisut konarlik, aga nüüdseks on meil „ MANVĀ DHĪRE DHĪRE „ juba üsna selge. Täna alsutasime ühe uue bhajansiga, kuid ettekandeks on vist veel pisut vara. Kui olen tagasi Eestis, siis teen teile heameelega väikese bhajansite õhtu :)

Nädalavahetusel on meil plaanis teha üks väike reis Prahasse, kuna siis peaksid töötajad tagasi olema ning ausalt öeldes oleme auga vaba nädalavahetuse ära teeninud :) Pushpadevi lubas mulle ekskurssiooni teha ning tutvustada kõike huvitavat, mida sellest linnast leida võib. Kuna kohe varsti on satsangi aeg ning õhtusöök just lõppes ning pean nõudega aitama , siis pean selleks korraks lõpetama. Aga luban, et edaspidi kirjutan tihedamini ning pühendan teid huvitavamatesse detailidesse kõige selle kohta, mida ma siin vahepeal õppinud olen. Kõike kaunist teile, sõbrad ning rahulikku meelt !

                                            Noored karmayogid valmistavad Swamijile mala'sid

Bhajansite poistebänd alustamas oma vaimuka etteastega :)