Sunday, September 2, 2012

Hari Om!



Tere kallid sõbrad! Viimased päevad on olnud üsna sündmusterohked. Nimelt kohtusin eile Guru Swamijiga. Päev algas üsna tavaliselt.. Lõikusime karmayogidega köögis õunu kui äkki astus sisse Pushpadevi ning hõikas: „ Swamiji maandus just Viini, täna õhtul kell 5 Satsang Viini ashramis“. Kõik olid rõõmust ja ärevusest hetkeks sõnatud. Mõtlesin.. nii nii, Mahaprabhuji tõesti vastas meie palvetele. Kella kahepaiku kogunesid kõik Ashrami väljakule: kõik soovijad organiseeriti autodesse ning asusime teele. Käiku läksid kõik ashrami autod, kuna Gurut tervitada soovijaid oli mõistagi palju. Jõudsime viini pisut enne viit ning istusime mediatsioonisaali maha ja algas ootusärev ja rõõmus ootamine bhajansite laulmisega. Inimesi saabus kõikvõimalikest ümberkaudsetest riikidest: Ungarist, Horvaatiast, Sloveeniast, Tšehhist, Slovakkiast ja Jumal teab kust veel :) Inimesi aina kogunes ja kogunes kuni lõpuks oli saal puupüsti täis. Ja siis ta tuli: pisikene oranzis rüüs habemik astus saali. Inimeste näod särasid rõõmust:) Olin nii ärevil, et peopesad muutusid higiseks ja süda tahtis rinnust välja hüpata:) Swamiji istus oma tooli ja tervitas meid. Järgnesid bhajansid ja kõik võtsid järjekorda, et tervitada Swamijit. Inimestel oli kaasas kõikvõimalikku prasadi- enamast maiustused ja lilled. Võtsime Pushpadeviga ka järjekorda oma cashew pähkiltega. Läksime Swamiji juurde koos ning kui olime kummardanud küsis Swamiji Pushpadevilt tema ema kohta ning mulle vaatas otsa ja ütles: „hari om“. Tema pilk oli väga soe ja särav. Tervitamine võttis üsna kaua aega kuna inimesi oli väga palju. Pärast tervitamist rääkis Swamiji kui tore tal on kõiki jälle näha ning kui oluline on kohtuda näos-näkku. Kuna olime Austrias, siis rääkis Swamiji enamasti saksa keeles - ühesõnaga sain treenida oma oskusi ning üritasin nii palju kui võimalik automaatselt inglise keelde tõlkida ja kirja panna, et pärast teistele ka infot jagada. Ma ei jõua hetkel siia kõike kirja panna, aga põhipoint oli see, et me ei tohiks lasta oma elupuud lõigata oma mõtete poolt ning me peaksime õppima loomadelt kuidas koos elada. Tarkus ühendab, ignorants eraldab – seega peaksime kandma tarkust edasi nii palju kui võimalik ja teadvustama enda osa meie keskkonna ja planeedi kaitsmises. „OLE see muutus, mida sa tahad näha“ - Gandhi. Võta vastutus, astu samme, et muuta seda maailma kas või natukenegi paremaks – igaüks saab teha kas või natukene. Me ei tohi jääda lootma riigi või valitsuse peale – nõnda ei saagi kunagi midagi paremaks muutuda. Igaüks meist vastutab meie ühise kodu eest.

Swamiji rääkis oma aastast, mis oli täis reisimist kõikvõimalikesse kohtadesse, et osaleda konverentsidel vihmametsade kaitseks, istudada puid, levitada yoga õpetusi ja nii edasi. Swamiji näitas meile ka videoklippi ÜRO konverentsist Rio + 20, kus olid käsitlemisel kõikvõimalikud jätkusuutliku arengu teemad. (http://www.uncsd2012.org/ ) Kõik see pani mind mõtlema, et mida ma ise teha saaks,et kuidagigi panustada jätkusuutlikusse arengusse. Tekkis mõte, et kuna sügis on puude istutamise aeg, siis võiks võtta kamba kokku ja minna puid istutama. Huvitaval kombel sain just täna hommikul selle teemalise meili .. nimelt on Tartu lähedal üks talu ja selle talu peremees kirjutas, et tal on heinamaad, kuhu saab puid istutada ja samuti on tal palju istikuid. Seega kui soovite ühineda või kui kellegil on mõni parem idee kuhu saaks istuda (näiteks äkki kellegil teist on endil mõni koht vms) , siis andke mulle palun teada: edith.soot@gmail.com . Oleks eriti vahva kui saaks mõne puu mõne sõbra aeda või maale istutatud :)

Pean hektkel küll lõpetama, kuid õhtupoole proovin veel ühe postituse vorpida.

Üks oluline mõte veel - aitäh teile, kallid sõbrad! Mul on südamest hea meel, et saan alati julgelt väita, et vot sõpradega on mul tõesti meeletult vedanud. Olete mulle väga kallid! Hari Om !


No comments:

Post a Comment