Tere kallid sõbrad!
Viimased päevad on olnud üsna sündmusterohked. Nimelt kohtusin
eile Guru Swamijiga. Päev algas üsna tavaliselt.. Lõikusime
karmayogidega köögis õunu kui äkki astus sisse Pushpadevi ning
hõikas: „ Swamiji maandus just Viini, täna õhtul kell 5 Satsang
Viini ashramis“. Kõik olid rõõmust ja ärevusest hetkeks
sõnatud. Mõtlesin.. nii nii, Mahaprabhuji tõesti vastas meie
palvetele. Kella kahepaiku kogunesid kõik Ashrami väljakule: kõik
soovijad organiseeriti autodesse ning asusime teele. Käiku läksid
kõik ashrami autod, kuna Gurut tervitada soovijaid oli mõistagi
palju. Jõudsime viini pisut enne viit ning istusime
mediatsioonisaali maha ja algas ootusärev ja rõõmus ootamine
bhajansite laulmisega. Inimesi saabus kõikvõimalikest
ümberkaudsetest riikidest: Ungarist, Horvaatiast, Sloveeniast,
Tšehhist, Slovakkiast ja Jumal teab kust veel :) Inimesi aina
kogunes ja kogunes kuni lõpuks oli saal puupüsti täis. Ja siis ta
tuli: pisikene oranzis rüüs habemik astus saali. Inimeste näod
särasid rõõmust:) Olin nii ärevil, et peopesad muutusid higiseks
ja süda tahtis rinnust välja hüpata:) Swamiji istus oma tooli ja
tervitas meid. Järgnesid bhajansid ja kõik võtsid järjekorda, et
tervitada Swamijit. Inimestel oli kaasas kõikvõimalikku prasadi-
enamast maiustused ja lilled. Võtsime Pushpadeviga ka järjekorda
oma cashew pähkiltega. Läksime Swamiji juurde koos ning kui olime
kummardanud küsis Swamiji Pushpadevilt tema ema kohta ning mulle
vaatas otsa ja ütles: „hari om“. Tema pilk oli väga soe ja
särav. Tervitamine võttis üsna kaua aega kuna inimesi oli väga
palju. Pärast tervitamist rääkis Swamiji kui tore tal on kõiki
jälle näha ning kui oluline on kohtuda näos-näkku. Kuna olime
Austrias, siis rääkis Swamiji enamasti saksa keeles - ühesõnaga
sain treenida oma oskusi ning üritasin nii palju kui võimalik
automaatselt inglise keelde tõlkida ja kirja panna, et pärast
teistele ka infot jagada. Ma ei jõua hetkel siia kõike kirja panna,
aga põhipoint oli see, et me ei tohiks lasta oma elupuud lõigata
oma mõtete poolt ning me peaksime õppima loomadelt kuidas koos
elada. Tarkus ühendab, ignorants eraldab – seega peaksime kandma
tarkust edasi nii palju kui võimalik ja teadvustama enda osa meie
keskkonna ja planeedi kaitsmises. „OLE see muutus, mida sa tahad
näha“ - Gandhi. Võta vastutus, astu samme, et muuta seda maailma
kas või natukenegi paremaks – igaüks saab teha kas või natukene.
Me ei tohi jääda lootma riigi või valitsuse peale – nõnda ei
saagi kunagi midagi paremaks muutuda. Igaüks meist vastutab meie
ühise kodu eest.
Swamiji rääkis oma
aastast, mis oli täis reisimist kõikvõimalikesse kohtadesse, et
osaleda konverentsidel vihmametsade kaitseks, istudada puid, levitada
yoga õpetusi ja nii edasi. Swamiji näitas meile ka videoklippi ÜRO
konverentsist Rio + 20, kus olid käsitlemisel kõikvõimalikud
jätkusuutliku arengu teemad.
(http://www.uncsd2012.org/ )
Kõik see pani mind mõtlema, et mida ma ise teha saaks,et kuidagigi
panustada jätkusuutlikusse arengusse. Tekkis mõte, et kuna sügis
on puude istutamise aeg, siis võiks võtta kamba kokku ja minna puid
istutama. Huvitaval kombel sain just täna hommikul selle teemalise
meili .. nimelt on Tartu lähedal üks talu ja selle talu peremees
kirjutas, et tal on heinamaad, kuhu saab puid istutada ja samuti on
tal palju istikuid. Seega kui soovite ühineda või kui kellegil on
mõni parem idee kuhu saaks istuda (näiteks äkki kellegil teist on
endil mõni koht vms) , siis andke mulle palun teada:
edith.soot@gmail.com .
Oleks eriti vahva kui saaks mõne puu mõne sõbra aeda või maale
istutatud :)
Pean
hektkel küll lõpetama, kuid õhtupoole proovin veel ühe postituse
vorpida.
Üks
oluline mõte veel - aitäh teile, kallid sõbrad! Mul on südamest
hea meel, et saan alati julgelt väita, et vot sõpradega on mul
tõesti meeletult vedanud. Olete mulle väga kallid! Hari Om !
No comments:
Post a Comment