OM!

Kuna mul keelati palaviku ja kurguvalu tõttu täna igasugune töö tegemine, siis tekkis võimalus kirjutada pisut oma tegemistest.

Nõndaks - olen Ashramis elanud nüüd üle nädala ja võin julgelt öelda, et juba selle pisikese aja jooksul on minuga toimunud päris mitmed muutused. Arvan, et tagasilöök keha poolt on tingitud lihtsalt sellest, et sellline väga äkiline ümberlülitumine totaalselt hedonismilt kindlale reziimile (varajane äratus; taimetoit; kindel graafik; võõrutus lihast, munast, alkoholist, kohvist jne) võtab kehalt üsna palju jõudu. Tunnen, et minu keha ja vaimuga on toimumas mingisugune väga tugev puhastusprotsess: emotsioonid on väga tugevad ja kohati kõiguvad ühest äärmusest teise.Kui rääkisin oma tervisest ühe toreda vana yogiga, siis tema arvas, et ka see palavik on osa puhastusprotsessist, mis üritab mu tumedat poolt välja juurida. Tunnen samamoodi, et minu dark side'iga on toimumas midagi väga võimsat. Mu nõrgad ja tumedad küljed on viimasel ajal kuidagi väga pinnale tõusnud ja vahel tunnen tugevat vajadust nutta, et kõik need emotsioonid endast välja saada.

Mis on siin teistmoodi võrreldes minu igapäevase eluga Tartus? Esiteks näeb minu argipäev siin juba totaalselt teistsugune välja: ärkan siin kas kell 6 või 7 Loodan, et edaspidi suudan iga päev ärgata hiljemalt pool 6, kuid enne pean oma keha tagasi korda saama. Niisiis, kell 7 on yoga ( kõigepealt āsanad ehk kehalised positsioonid) ja pärast harjutusi meditatsioon ( prānāyāma- keskendumine hingamisele) mis kestab kuskil kuni 8.30 või pisut rohkem. 8.30 – 9.30 hommikusöök ja pärast seda suundun tavaliselt tööle kas kööki või aeda. Kuna siin algas seminar ja hetkel viibib siin kuskil 300 inimest, siis olen ma enamasti köögis, sest kuidagi on vaja kõik need inimesed ära toita:) Kui lõunasöök on valmis, siis koguneb kogu köögitoimkond altari ette ja lauldakse palve, millega pakutakse oma tehtud töö Jumalale. Pärast lõunasööki läheb töö täiskäigus edasi kuskil 16ni, mil mina tavaliselt lõpetan. Pärast tööd ma enamasti kas võtan ette jalutuskäigu mägedesse, loen või jutustan inimestega (praegu on siin inimesi kõikvõimalikest riikidest ja seega on potenstiaalseid huvitavaid vestluskaaslasi väga palju:) Orienteeruvalt 17.30 on õhtusöök ning pärast seda on Satsang. Satsang on mu lemmikosa päevast: siis tulevad kõik kokku Jadani (mediatsiooni saal), kus laudakse koos Bhajans'eid (palved, pühad laulud)ja Swami Jasrajpuri (kes viib praegust seminari läbi) jutustab igasugu lugusid. Eile õhtul saabus külalisena ka swami Yogesh, arhitekt, kes on nüüdseks juba üle 20 aasta oma elust pühendanud Indiasse Ashrami ehitamiseks. Täna pidas ta loengu, millest suurem osa õnnestus mul ka linti võtta (mingi hetk panen kindlasti kuhugi üles) . Samuti on mul üks 15 minutiline lindistus laulmisest Satsangi ajal, mis on väga võimas. Kujutlege ise – 300 inimest lauvad koos Bhajans'eid – tohutu energia. Eile oli erandkorras ka hommikune Satsang, kuna toimus Skype'i vestlus Swamijiga (the master). Minu mõngiaseks üllatuseks oli tegu väga hea huumorimeelega muheda yogiga. Naersin nii, et pisarad voolasid mööda põski. Ja tõesti.. seda energiat, mis temast kiirgab, oli tunda isegi Skype'i vahendusel. Igatahes on võimalus, et ta tuleb siia laupäeval. Hetkel viibib ta Austraalias, kus ta annab seminari karma puhastamisest. Kõne ajal andis Swamiji Jasrajpurile ülesandeks sellel seminaril rääkida upanišadidest, millega Jasrajpuri ka eilsel Satsangil algust tegi. Pean tunnistama, et Jasrajpuri on äärmiselt karismaatiline mees ja samuti väga hea huumorimeelega.

Mis siis veel... Minu igapäevasele praktikale on lisandunud paar elementi: nimelt õpetas Sītā (minu yogaõpetaja) mulle Jala Neti toimingu. Jala Neti on nina puhastamine kergelt soolase veega, milleks kasutatakse spetsiaalset kannu. Parim sool selleks toiminguks pidavat olema Himaalaja sool. Vesi peaks olema umbes 38-40 kraadi soe. See toiming mõjub hästi kõikidele meeleorganitele peas. Tugevdab nägemist ja mõjub hästi ka peavalude vastu. Samuti aitab põskkoopa ja nina probleemide korral. Samuti puhastan nüüd igapäevaselt oma keelt spetsiaalse metallist kaabitsaga.

Pean tunnistama, et vahel siiski tunnen end ka pisut üksinda, sest tean, et ma tegelikult päris hästi siinsesse maailma ei sobitu, kuna minu interpretatsioon maailmast on siiski mõnevõrra erinev. Mulle väga meeldib, mida siinsed swamid räägivad ja kuidas nad oma nägemust maailmast esitavad, kuid vahel ma kahtlen, kas see tegelikult jõuab kõigile neile 300 inimesele päriselt kohale, mis swamide sõnade taga tegelikult peitub. Enamik seminarile tulnuist on tõesti väga lahked ja avatud inimesed, kuid olen kokkupuutunud ka mõningate mitte nii sõbralike ja mõistvate jüngritega. Tundub, et nagu igalpool, on ka siin silmaklappidega inimesi, kes elavad tabude ja reeglite maailmas, tunnetamata suuremat pilti - on kinni mõnevõrra ebaolulisemates detailides ja ei suuda eristada olulist ebaolulisest. Aga sinna pole midagi parata, inimesi on igasuguseid, igalpool. Eks olegi minust mõnevõrra  naiivne eeldada, et kõik mingisuguse ülla vaimse tee järgijad on avatud, tolerantsed ja kaastundlikud (enamasti nad siiski on :).  Aga siiski.. tunnen puudust teist, kallid sõbrad. Kui teil tekib mõni moment, siis olge head ja kirjutage mulle mida põnevat teinud oleta ja kuidas elate.

Oleksin juba peaaegu unustanud ühe olulise seiga.. Jalutasin poistega Ashrami pargis ning üks hetk ütles Michal, et ta tahab mulle midagi näidata. Läksime läbi tihniku kuni meile tuli vastu kõrge traataed. Traataia sees oli hooldamata võsa ning keset seda istus ei keegi muu kui härra Buddha isiklikult! Kujutlege seda rõõmu, mida ma tundsin! Suur ilus sammaldunud Buddha istumas rahus keset võsa! Kurb on ainult see, et see neetud traataed on ees ning tema juurde istuma ma minna ei saa. Michal muidugi ronis üle aia ja tegi telefoniga paar pilti. Läksin sinna ka oma zenitiga (mitmekordse zoomi objektiiviga varustatult) ning loodan, et sain paar ilusat kaadrit. Pärisin hiljem Milanilt Buddha kohta ja ta oskas öelda ainult nii palju, et paar sajandit tagasi elas siin üks valitseja, kes oli väga spirituaalne ning ilmselt pärineb kuju tema ajast.

Lõpetuseks üks ilus mõte Jasrajpurilt : „ Don't think about how many moments there are in life. Think about how much life you can put in one moment“

Ning palve, mida siin lauldakse yoga tunni lõpetuseks ning ka Satsangidel (kirjutan siia ka inglise keelse tõlke):

OM SAHA NĀVATU – OM Paramātma, protect and bless us.

SAHA NAU BHUNAKTU – Give us strenght to come to the end of the path,

SAHA VĪRYA KARVĀV-HAI – to eternal knowledge.

TE-JASVI NĀVADHITAM-ASTU – Help us so that we do not turn against one antoher,

MĀ VIDIṢĀV-HAI – and eternally united continue the path together.

OM ŚĀNTIḤ ŚĀNTIḤ ŚĀNTIḤ – OM Peace Peace Peace

                                                               Buddha tihnikus.

Minu esimene koomiks ;)

Barokk surnuaed.

Altar Jadanis:  guru Bhagavan Šri Dip Narajan Mahaprabhudži (1828-1963) Suur India yogi, kes elas 135 aastat.

Pisut Yogast

Mõtteid raamatust „The Hidden Power in Humans“. Minu vaba tõlge.

Tuhandeid aastaid tagasi läbi jumaliku inspiratsiooni ja meditatiivsete visioonide arendasid India suured targad välja yoga teaduse. Yoga annab meile informatsiooni, mis on seotud küsimustega meie saatusest. See õpetus, mida algselt anti edasi suuliselt, moodustab kõikide suurte maailmareligioonide alustala. Yoga õpetuste unikaalsus seisneb selles, et nad pakuvad praktilisi meetodeid vabanemiseks, mitte ainult teoreetilisi teadmisi. Peamised põhimõtted on: *Me vastutame ise oma saatuse ja õnnelikkuse eest elus * Meis endis on olemas võime elu muredest vabanemiseks * Püsiv õnnelikkus on leitav ainult ühenduses jumaliku Isega ( Selfiga)

Maailm, mida me kogeme oma meeltega on ainult väga väike osa meie teadvusest; teadvustamatud ja nähtamatud enerigad ja jõud tõelistest mõtete ja tegude allikast. Teadlikuks saamine nendest veel teadvustamatutest isiksuse tasanditest ning nendest mõjudest ja seadustest, mis neid mõjutavad, on esimene samm eneseteadmise ja endas selgusele jõudmise teekonnal. Ühtlasi tähendab see ka väikese, piirava ego ( oma loendamatue hariduse, harjumuste ja tavade kihtidega) järk-järgulist kõrvale heitmist ning oma jumaliku Ise (mis on meie tõeline loomus) järgimist.

Inimesed on kõige kõrgemalt arenenud elusolendid ja neil on unikaalne intellektuaalne võimalus lahendamaks probleeme ja ületamaks raskusi. Nad on ainsad olendid maal, kellel on võime hoomata sündmuste käiku ja omavahelisi suhteid ning tunda empaatiat ja mõistmist teiste olendite suhtes. Igatahes eksiteerib veel imelisem potensiaal, mille olemasolu on tihti enamiku meie jaoks varjatud. Kui me aga alustame selle sisemise energia-allika aktiveerimist, siis me saame rakendada neid võimsaid universumi jõude ja tunda ära oma algupärase natuuri, oma tõelise Mina.

Yoga tähendab „ühendust“. Yoga õpetab meile kuidas elada harmoonias ja ühtsuses, tolerantsi ja austusega kõikide elusolendite vastu. Yoga meistrid üle kogu maailma pürgivad selle poole, et luua ühtsus kõigi inimeste hulgas, mis oleks eelduseks maailma rahule (:

Yoga on midagi rohkemat kui lihtsalt füüsiliste harjutuste süsteem – see on teadus kehast, meelest, teadvusest ja hingest. See on kõikide religioonide ja elutarkuse allikas.

Tegelikkkuses on ainult: * üks religioon: Inimlikkus (humanity) * üks rahvas : Inimkond * üks Jumal: Universaalne Jumal

Mõista Yogat tähendab saavutada Enese-Taipamine, mis on idetne Jumala-Taipamisega. Jumalaga ühenduses olemine on iseenda kogemine osana Jumalast. Selle taipamisega ühendatakse indivudaalne hing (Jivatma) Isega (Atma), mis on selle päritolu; ning kuna Atma on üks osa Ülimast Isest (Paramatma), siis on nad seega olemuselt samad. Ning seega lõpuks ego lahustub Jumalikus Ises nagu vihmapiisk ookeanis.

Yoga on teaduslik süsteem füüsisest, hingamisest, keskendumisest ja mediatsiooni praktikatest ning samuti eetilisest reeglitest elamiseks. Need praktikad ja põhimõtted edastati India tarkadele (Rishidele) nende mediatsioonides mitmed tuhaneded aastad tagasi. Rishid eristasid nelja peamist Yoga teed:

• Bhakti Yoga – Bhakti Yogid pakuvad oma armastuse ja pühendumuse Jumala vormile, mida nad kummardavad.
• Karma Yoga – Karma Yogid kummardavad Jumalat läbi isetu teenimise kõikide elusolendite jaoks.
• Raja Yoga – Raja Yogid äratavad eneses ülima teadvuse läbi distsipliini ja meditatsiooni.

• Gyana Yoga – Gyana Yogid püüdlevad ebaisikulisele jumaliku printsiibi poole.

Väike pilguheit tänasele päevale

Hommikusöögi lauas otsustasime Ludovici, Michali ja Pepaga, et lähme otsime üles järve, mis peaks kusagil 16 kilomeetri kaugusel Ashramist asuma. Kohe pärast sööki asusime jala teele. Pepa tundus äärmiselt hästi orienteeruvat ja usaldusest järgnesime talle. Matk oli väga mitmekesine maastiku poolest. Oli palju mäest üles müttamist ning samuti palju orgude veergedel turnimist ning tihnikutes ja metsades sumpamist. Loodus on siinkandis imekaunis. Mäed ja orud, kus vohavad suured ilusad puud ja mitmekesine taimestik. Alustuseks otsustasime minna vana lossi varemeid vaatama ja ühtlasti nautima sealset vaadet varemetelt – ei ole vist isegi märkmist vajav, et vaade oli rohkem kui miljoliline: mäed, pisikesed külad ja nendes asuvate majade katused, põllud ja imekaunis taevas. Lossivaremetes tegin ka ühe imetoreda avastuse: keegi oli Tiibeti palvelipukesed sinna riputanud:) Imeilusast vaatest ülevas meeleolus jätkasime oma rännakut salapärase järve poole. Tee peal sõime murakaid ja jutustasime oma eludest kodumaal. Tundsin end täiesti omas elemendis: seltskond oli lõbus ja loodus tegi oma tööd nagu ikka. Pärast suuri jõupingutusi jõudsime ka lõpuks oma eesmärgini: mingi moment avastasime, et puude vahelt sillerdab vesi. Kõik viskasid riidest seljast ja sumpasid vette. Vesi oli väga soe ja mõnus. Vaikne järv ühegi inimhingeta peale meie nelja. Muutusime üsna ülemeelikuteks ja mõtlesime Michaliga, et tuleb ikka teisele kaldale ujuda. Nii pisike see järv siiski polnud: umbes poolel teel tundsin, et nonii, kui ma täna oma elus viimast korda ei taha ujuda, siis oleks targem tagasi pöörata:) Mõtteis palveid lugedes, hakkasin tagasi kalda poole liikuma. Randudes tundsin, et sellist trenni pole ikka aastaid saanud. Lihased olid nii läbi, et pidin end tükk aega koguma,selleks, et üldse jalgel püsida. Ujumised ujutud, tegime väikese puhkepausi ja müttasime edasi. Tagasi tulime pisut teist teed, mis oli veel künkalisem ja öelgem nii, et endorfiinidest ja adrenaliinist sai päeva lõpuks juba kerge üledoosi. Olin füüsilisest pingutusest ja looduse ilust täiesti pilves:)

Vestlused poistega meie rännakul panid mind üsna sügavalt mõtlema. Kõik kolm on omamoodi segaduses ja eksinud tüübid, kes tulid siia selleks, et mediteerida oma elu üle ja õppida end tundma. Üks Tšehhi poiss on nähtavalt suure kunstihingega ja väga siiras tüüp, kellel on probleem alkoholiga. Ta räägib oma probleemidest väga avatult ja loodab siinses keskkonnas sellest vabaneda ja pöörduda tagasi oma kunsti ja muusika juurde. Belgia noormees ei tea mida oma eluga peale hakata - on proovinud õppida ülikoolis erinevaid asju ning laia silmaringiga , ent ei suuda millegile korralikult keskenduda ega ühtegi asja lõpuni viia. Mõistan neid hästi, sest tean, et olen ka ise olnud mingitel momentidel väga segaduses ja eksinud (kindlasti olen seda mingil määral ka praegu). Proovin neid igatahes oma nõu ja jõuga toetada ning loodan, et siinses vaimses keskkonnas üksteist toetades saab kokkuvõttes kõigil parem. Michal igatahes lubas mulle pildi maalida, selle asemel, et alkoholi juua :)

Olen nüüd pisut lugenud ka Paramhans Swami Maheswarananda raamatut „The Hidden Power in Humans. Chakras and Kundalini“. Ausalt öeldes seni on üsna tore ja ma suudan suhestuda küll yoga filosoofiaga, aga mingid asjad samas ei sobitu minu interpreteeringusse maailmast jällegi kuidagi. Ühesõnaga : jään esialgu siiski buddhismile truuks:) Kui ma selle raamatuga ühele poole olen saanud, siis kindlasti postitan ka eraldi selle teemalise mõtiskluse, kuna tegelikult on tekkinud päris huvitavaid paralleele ja mõtteid sellega seoses. Isiklikus sfääris pole aga mingit muutust - minu vaimsed lahingud käivad endiselt samadel rinnetel :) Suurimaks probleemiks on endiselt ihad, millest vabanemise nimel ma proovin endast anda parima.

Rohelus

Vaade baroki aegsele surnuaiale.

Ludovic 

Vaade künkalt

Homme on mul esimene tööpäev orgaanilises aias ja loodan, et leian ka hetke oma harjutuste ja tõlkimise jaoks. Seni pole veel tõlkimise lainele saanud, kuna kogu ümbrus on uus ja huvitav ning mõtted laiali:) Olgu, tänaseks kõik.

Esimesed muljed

Jõudsin suuremate viperusteta eile pärastlõunal Tšehhi pisikesse külla Strilky'sse, mis  asub tunnikese bussisõidu kaugusel Brnost. Alustuseks suutsin muidugi ära eksida, aga õnneks on küla piisavalt väike ning leidsin Ashrami peagi üles. Kohe kui astusin väravast sisse tuli mulle vastu väga sooja naeratusega naisterahvas : " Hello! Edith, right? ".. Pärast lühikest tutvumist pakuti mulle süüa ja seejärel viidi mind tutvuma minu uue toaga. Minu tuba asub Ashrami vastas üle tee väikeses majakeses, kus elavad ka teised karmayogid. Toas on palju valgust ja äärmiselt mugav kõva voodi, mis kohe esimese ööga mu bussis magamisest tingitud kaela- ja seljavalud imeväel ära kaotas. Sättisin end pisut sisse ja siis kohtusin Milaniga (pole päris kindel, kas ma nüüd selle nime vähegi õigesti kirjutasin), kes on siin töötanud juba kolm aastat. Tema soe ja tagasihoidlik naeratus ei saanud jääda märkamata. Juba pärast viieminutilist tutvust märkas ta, et mul on seljaga probleeme ja sellest tulenevalt on ka probleemid muude kehaosadega ning pakkus mulle kohe oma abi ja juhendamist. Nimelt on ta õppinud füsioterapeut ja märkab kohe kui keegi astub, istub või seisab valesti. Täna sain ka temalt oma esimese sellealase nõustamise ning joogatunni. Tuleb tegeleda selgrooga (nimelt on mul äärmiselt nõgus selg). Sain temalt igasugu häid nõuandeid ja püüan neid nüüd igal hetkel meeles hoida (sõna otseses mõttes igal hetkel, sest kogu praktiseerimine algab A-st ja O-st: õige kõnnak, õige istumine, õige seismine jne). 

Olmest ja korraldusest veel nii palju, et süüa saab kolm korda päevas orgaanilist taimetoitu ja nii palju, kui süüa jaksan:) Taimetee, mahl ja puhas joogivesi on iga kell saadaval väljas olevates hiigeltermostes. Ausalt öeldes tunnen end kui paradiisis. Toit on äärmiselt maitsev ja väga varieeruv ning õhkkond on soe ja rahulik. Sain teada, et aastaringselt on siin kokku kuskil 12 töötajat (enamus neist karmayogid ehk vabatahtlikud). Enamus majutusest paikneb siin samas lossis ning lisaks on väike majake lossi vastas (seal elan ka mina). Loss on pärit 16. sajandist ning kaasaegses mõttes meenutab pigem feodaalset mõisa. 1994 ostis lossi Living Light Foundation Mahapraphudip satsang. Lossi ümbritsev looduspark pärineb jällegi 18-st sajandist. Märkasin siin pargis jalutades vähemalt kahte väga huvitavat puud, mida ma ei suutnud tuvastada ja kahjuks ei osanud seda ka Milan, aga uurin hiljem järele, millega tegu. Mõlemad puud on vähemalt kolm sajandit vanad ja näevad äärmiselt huvitavad välja (Eestis näiteks pole ma sedasorti puid täheldanud). Igatahes on lood tänapäeval nii, et nüüd on siin ashram, mis järgib süsteemi "Yoga in daily life", mille loojaks on Tema Pühadus Vishwaguru Mahamandaleshwar Paramhans Sri Swami Maheshwarananda. 

Tsiteerin: 

  “My mission is to help

people understand themselves,

to understand others,

to love and protect all living beings,

and ultimately to realise God"

Tema biograafiat saab lugeda siit: http://www.yogaindailylife.org/author/biography 

Igatahes on lood sedasi, et järgmine nädal tuleb guru siia oma igasuvist seminari läbiviima ja siis saan ka oma silmaga kaeda ja kõrvaga kuulata, mis suurel yogil mõtteis on:)


Mõned telefoniga tehtud pildid illustratsiooniks  (kunagi saab "päris pilte ka")

Pilt minu voodi kohal:

Lossi hoovis olev purskkaev.

 Minu  hubane tuba.

Tänane lõunasöök. Oli väga maitsev! (Tatar, kõrvits, suvikõrvits ja veel mingisugused tundmatud kõrvitsalised ürtidega ning ubadest ja hernestest supp.)

Söögiplats, kus söövad koos nii külalised, töötajad kui karmayogid. Hetkel on siin lõppemas lastelaager ja seetõttu ka palju inimesi.

Kuna kohe varsti on õhtusöögi aeg ning mul on veel tegemata toimetusi, siis hetkel hakkan otsi kokku tõmbama. Kuid siiski üks oluline asi veel: ma ärkasin tõepoolest täna kell 5 üles ja läksin hommikusele palvusele ja meditatsioonile:) Praktiseerimisest ja taustast kirjutan järgmises postituses. Mainin ainult esialgu ära, et otseloomulikult ei osanud ma esimesel tseremoonial midagi teha, aga minu vastu oldi mõistvad ja sõbralikud ning üks tore vanataadikene poetas mulle palve - ja laulusõnu ja näitas, kuhu lilleõisi ohverdada , vett valada ja muud seesugust:) Meditatsiooni ajal oli ka üsna lõbus avastus: minust ilmselt kaks- kolm korda vanemad inimesed püsisid  rahulikus lootoses meditatsiooni lõpuni, samal ajal kui mina pärast esimest viitteist minutit mõttes urisesin ja oigasin:) Aga olgu, selleks korraks kõik:)