Nishkama Karma: OM!

Kuna mul keelati palaviku ja kurguvalu tõttu täna igasugune töö tegemine, siis tekkis võimalus kirjutada pisut oma tegemistest.

Nõndaks - olen Ashramis elanud nüüd üle nädala ja võin julgelt öelda, et juba selle pisikese aja jooksul on minuga toimunud päris mitmed muutused. Arvan, et tagasilöök keha poolt on tingitud lihtsalt sellest, et sellline väga äkiline ümberlülitumine totaalselt hedonismilt kindlale reziimile (varajane äratus; taimetoit; kindel graafik; võõrutus lihast, munast, alkoholist, kohvist jne) võtab kehalt üsna palju jõudu. Tunnen, et minu keha ja vaimuga on toimumas mingisugune väga tugev puhastusprotsess: emotsioonid on väga tugevad ja kohati kõiguvad ühest äärmusest teise.Kui rääkisin oma tervisest ühe toreda vana yogiga, siis tema arvas, et ka see palavik on osa puhastusprotsessist, mis üritab mu tumedat poolt välja juurida. Tunnen samamoodi, et minu dark side'iga on toimumas midagi väga võimsat. Mu nõrgad ja tumedad küljed on viimasel ajal kuidagi väga pinnale tõusnud ja vahel tunnen tugevat vajadust nutta, et kõik need emotsioonid endast välja saada.

Mis on siin teistmoodi võrreldes minu igapäevase eluga Tartus? Esiteks näeb minu argipäev siin juba totaalselt teistsugune välja: ärkan siin kas kell 6 või 7 Loodan, et edaspidi suudan iga päev ärgata hiljemalt pool 6, kuid enne pean oma keha tagasi korda saama. Niisiis, kell 7 on yoga ( kõigepealt āsanad ehk kehalised positsioonid) ja pärast harjutusi meditatsioon ( prānāyāma- keskendumine hingamisele) mis kestab kuskil kuni 8.30 või pisut rohkem. 8.30 – 9.30 hommikusöök ja pärast seda suundun tavaliselt tööle kas kööki või aeda. Kuna siin algas seminar ja hetkel viibib siin kuskil 300 inimest, siis olen ma enamasti köögis, sest kuidagi on vaja kõik need inimesed ära toita:) Kui lõunasöök on valmis, siis koguneb kogu köögitoimkond altari ette ja lauldakse palve, millega pakutakse oma tehtud töö Jumalale. Pärast lõunasööki läheb töö täiskäigus edasi kuskil 16ni, mil mina tavaliselt lõpetan. Pärast tööd ma enamasti kas võtan ette jalutuskäigu mägedesse, loen või jutustan inimestega (praegu on siin inimesi kõikvõimalikest riikidest ja seega on potenstiaalseid huvitavaid vestluskaaslasi väga palju:) Orienteeruvalt 17.30 on õhtusöök ning pärast seda on Satsang. Satsang on mu lemmikosa päevast: siis tulevad kõik kokku Jadani (mediatsiooni saal), kus laudakse koos Bhajans'eid (palved, pühad laulud)ja Swami Jasrajpuri (kes viib praegust seminari läbi) jutustab igasugu lugusid. Eile õhtul saabus külalisena ka swami Yogesh, arhitekt, kes on nüüdseks juba üle 20 aasta oma elust pühendanud Indiasse Ashrami ehitamiseks. Täna pidas ta loengu, millest suurem osa õnnestus mul ka linti võtta (mingi hetk panen kindlasti kuhugi üles) . Samuti on mul üks 15 minutiline lindistus laulmisest Satsangi ajal, mis on väga võimas. Kujutlege ise – 300 inimest lauvad koos Bhajans'eid – tohutu energia. Eile oli erandkorras ka hommikune Satsang, kuna toimus Skype'i vestlus Swamijiga (the master). Minu mõngiaseks üllatuseks oli tegu väga hea huumorimeelega muheda yogiga. Naersin nii, et pisarad voolasid mööda põski. Ja tõesti.. seda energiat, mis temast kiirgab, oli tunda isegi Skype'i vahendusel. Igatahes on võimalus, et ta tuleb siia laupäeval. Hetkel viibib ta Austraalias, kus ta annab seminari karma puhastamisest. Kõne ajal andis Swamiji Jasrajpurile ülesandeks sellel seminaril rääkida upanišadidest, millega Jasrajpuri ka eilsel Satsangil algust tegi. Pean tunnistama, et Jasrajpuri on äärmiselt karismaatiline mees ja samuti väga hea huumorimeelega.

Mis siis veel... Minu igapäevasele praktikale on lisandunud paar elementi: nimelt õpetas Sītā (minu yogaõpetaja) mulle Jala Neti toimingu. Jala Neti on nina puhastamine kergelt soolase veega, milleks kasutatakse spetsiaalset kannu. Parim sool selleks toiminguks pidavat olema Himaalaja sool. Vesi peaks olema umbes 38-40 kraadi soe. See toiming mõjub hästi kõikidele meeleorganitele peas. Tugevdab nägemist ja mõjub hästi ka peavalude vastu. Samuti aitab põskkoopa ja nina probleemide korral. Samuti puhastan nüüd igapäevaselt oma keelt spetsiaalse metallist kaabitsaga.

Pean tunnistama, et vahel siiski tunnen end ka pisut üksinda, sest tean, et ma tegelikult päris hästi siinsesse maailma ei sobitu, kuna minu interpretatsioon maailmast on siiski mõnevõrra erinev. Mulle väga meeldib, mida siinsed swamid räägivad ja kuidas nad oma nägemust maailmast esitavad, kuid vahel ma kahtlen, kas see tegelikult jõuab kõigile neile 300 inimesele päriselt kohale, mis swamide sõnade taga tegelikult peitub. Enamik seminarile tulnuist on tõesti väga lahked ja avatud inimesed, kuid olen kokkupuutunud ka mõningate mitte nii sõbralike ja mõistvate jüngritega. Tundub, et nagu igalpool, on ka siin silmaklappidega inimesi, kes elavad tabude ja reeglite maailmas, tunnetamata suuremat pilti - on kinni mõnevõrra ebaolulisemates detailides ja ei suuda eristada olulist ebaolulisest. Aga sinna pole midagi parata, inimesi on igasuguseid, igalpool. Eks olegi minust mõnevõrra naiivne eeldada, et kõik mingisuguse ülla vaimse tee järgijad on avatud, tolerantsed ja kaastundlikud (enamasti nad siiski on :). Aga siiski.. tunnen puudust teist, kallid sõbrad. Kui teil tekib mõni moment, siis olge head ja kirjutage mulle mida põnevat teinud oleta ja kuidas elate.

Oleksin juba peaaegu unustanud ühe olulise seiga.. Jalutasin poistega Ashrami pargis ning üks hetk ütles Michal, et ta tahab mulle midagi näidata. Läksime läbi tihniku kuni meile tuli vastu kõrge traataed. Traataia sees oli hooldamata võsa ning keset seda istus ei keegi muu kui härra Buddha isiklikult! Kujutlege seda rõõmu, mida ma tundsin! Suur ilus sammaldunud Buddha istumas rahus keset võsa! Kurb on ainult see, et see neetud traataed on ees ning tema juurde istuma ma minna ei saa. Michal muidugi ronis üle aia ja tegi telefoniga paar pilti. Läksin sinna ka oma zenitiga (mitmekordse zoomi objektiiviga varustatult) ning loodan, et sain paar ilusat kaadrit. Pärisin hiljem Milanilt Buddha kohta ja ta oskas öelda ainult nii palju, et paar sajandit tagasi elas siin üks valitseja, kes oli väga spirituaalne ning ilmselt pärineb kuju tema ajast.

Lõpetuseks üks ilus mõte Jasrajpurilt : „ Don't think about how many moments there are in life. Think about how much life you can put in one moment“

Ning palve, mida siin lauldakse yoga tunni lõpetuseks ning ka Satsangidel (kirjutan siia ka inglise keelse tõlke):

OM SAHA NĀVATU – OM Paramātma, protect and bless us.

SAHA NAU BHUNAKTU – Give us strenght to come to the end of the path,

SAHA VĪRYA KARVĀV-HAI – to eternal knowledge.

TE-JASVI NĀVADHITAM-ASTU – Help us so that we do not turn against one antoher,

MĀ VIDIṢĀV-HAI – and eternally united continue the path together.

OM ŚĀNTIḤ ŚĀNTIḤ ŚĀNTIḤ – OM Peace Peace Peace

Buddha tihnikus.