Väike pilguheit tänasele päevale

Hommikusöögi lauas otsustasime Ludovici, Michali ja Pepaga, et lähme otsime üles järve, mis peaks kusagil 16 kilomeetri kaugusel Ashramist asuma. Kohe pärast sööki asusime jala teele. Pepa tundus äärmiselt hästi orienteeruvat ja usaldusest järgnesime talle. Matk oli väga mitmekesine maastiku poolest. Oli palju mäest üles müttamist ning samuti palju orgude veergedel turnimist ning tihnikutes ja metsades sumpamist. Loodus on siinkandis imekaunis. Mäed ja orud, kus vohavad suured ilusad puud ja mitmekesine taimestik. Alustuseks otsustasime minna vana lossi varemeid vaatama ja ühtlasti nautima sealset vaadet varemetelt – ei ole vist isegi märkmist vajav, et vaade oli rohkem kui miljoliline: mäed, pisikesed külad ja nendes asuvate majade katused, põllud ja imekaunis taevas. Lossivaremetes tegin ka ühe imetoreda avastuse: keegi oli Tiibeti palvelipukesed sinna riputanud:) Imeilusast vaatest ülevas meeleolus jätkasime oma rännakut salapärase järve poole. Tee peal sõime murakaid ja jutustasime oma eludest kodumaal. Tundsin end täiesti omas elemendis: seltskond oli lõbus ja loodus tegi oma tööd nagu ikka. Pärast suuri jõupingutusi jõudsime ka lõpuks oma eesmärgini: mingi moment avastasime, et puude vahelt sillerdab vesi. Kõik viskasid riidest seljast ja sumpasid vette. Vesi oli väga soe ja mõnus. Vaikne järv ühegi inimhingeta peale meie nelja. Muutusime üsna ülemeelikuteks ja mõtlesime Michaliga, et tuleb ikka teisele kaldale ujuda. Nii pisike see järv siiski polnud: umbes poolel teel tundsin, et nonii, kui ma täna oma elus viimast korda ei taha ujuda, siis oleks targem tagasi pöörata:) Mõtteis palveid lugedes, hakkasin tagasi kalda poole liikuma. Randudes tundsin, et sellist trenni pole ikka aastaid saanud. Lihased olid nii läbi, et pidin end tükk aega koguma,selleks, et üldse jalgel püsida. Ujumised ujutud, tegime väikese puhkepausi ja müttasime edasi. Tagasi tulime pisut teist teed, mis oli veel künkalisem ja öelgem nii, et endorfiinidest ja adrenaliinist sai päeva lõpuks juba kerge üledoosi. Olin füüsilisest pingutusest ja looduse ilust täiesti pilves:)

Vestlused poistega meie rännakul panid mind üsna sügavalt mõtlema. Kõik kolm on omamoodi segaduses ja eksinud tüübid, kes tulid siia selleks, et mediteerida oma elu üle ja õppida end tundma. Üks Tšehhi poiss on nähtavalt suure kunstihingega ja väga siiras tüüp, kellel on probleem alkoholiga. Ta räägib oma probleemidest väga avatult ja loodab siinses keskkonnas sellest vabaneda ja pöörduda tagasi oma kunsti ja muusika juurde. Belgia noormees ei tea mida oma eluga peale hakata - on proovinud õppida ülikoolis erinevaid asju ning laia silmaringiga , ent ei suuda millegile korralikult keskenduda ega ühtegi asja lõpuni viia. Mõistan neid hästi, sest tean, et olen ka ise olnud mingitel momentidel väga segaduses ja eksinud (kindlasti olen seda mingil määral ka praegu). Proovin neid igatahes oma nõu ja jõuga toetada ning loodan, et siinses vaimses keskkonnas üksteist toetades saab kokkuvõttes kõigil parem. Michal igatahes lubas mulle pildi maalida, selle asemel, et alkoholi juua :)

Olen nüüd pisut lugenud ka Paramhans Swami Maheswarananda raamatut „The Hidden Power in Humans. Chakras and Kundalini“. Ausalt öeldes seni on üsna tore ja ma suudan suhestuda küll yoga filosoofiaga, aga mingid asjad samas ei sobitu minu interpreteeringusse maailmast jällegi kuidagi. Ühesõnaga : jään esialgu siiski buddhismile truuks:) Kui ma selle raamatuga ühele poole olen saanud, siis kindlasti postitan ka eraldi selle teemalise mõtiskluse, kuna tegelikult on tekkinud päris huvitavaid paralleele ja mõtteid sellega seoses. Isiklikus sfääris pole aga mingit muutust - minu vaimsed lahingud käivad endiselt samadel rinnetel :) Suurimaks probleemiks on endiselt ihad, millest vabanemise nimel ma proovin endast anda parima.

Rohelus

Vaade baroki aegsele surnuaiale.

Ludovic 

Vaade künkalt

Homme on mul esimene tööpäev orgaanilises aias ja loodan, et leian ka hetke oma harjutuste ja tõlkimise jaoks. Seni pole veel tõlkimise lainele saanud, kuna kogu ümbrus on uus ja huvitav ning mõtted laiali:) Olgu, tänaseks kõik.